Maarja Korstnik
|
Maarja esimene huvi teatri vastu tekkis lapsepõlves, kui kodused valasid kummist-lateksist teatrimaske ja tegid põnevaid lavakujunduse makette. Teatrit ja proove sai ka vaatamas käidud. Kooliajal suundus Maarja aga hoopis audio-visuaalmeediat õppima ning kuigi kõrvalt sai esinetud bändidega, siis lava ei tõmmanud teda kohe üldse mitte. Pigem hirmutas.
Ükskord nägi Maarja aga unes, et on teatrikursusel vastuvõtukatsetel ning samal nädalal otsustas ta julguse kokku võtta ja minna oma ülikooli tudengiteatrisse, kus ta vend juba ees ootas, kätt proovima. Sai sisse. Seal õppides taipas ta ühte olulist asja: “Leidsin, et ma ei treeni seal mitte enda näitlemisoskusi, vaid enda isiksust. Wow!" Peale kursuse lõppu hakkas ta osalema erinevates esinemiskunstide töötubades ja koolitustel, käis veelgi tihedamalt teatris, segas sinna hulka armastust muusika vastu NUKU teari kooris kooriteatrit tehes ning treenib end siiani ka Salme teatris. Ühel esmaspäeval sattus ta Ruutu10 avatud improtundi ja tundis juba enne tunni lõppu, et siia ta lihtsalt peab tagasi tulema! Järgmisel esmaspäeval ta kahjuks ei tulnud. Kuu aja pärast ei tulnud ka. Aga järgnenud suvel sõitis mitu korda päris pika tee Tallinnast Tartusse, et osaleda sealsetel Ruutu10 improintensiividel. Üsna varsti õppis ta juba Ruutu10 õpilastiimis, tegi aktiivselt igasuguseid improasju, nagu näiteks osales improfestivalidel TILT ja FIIF, treenis ka Eesti ingliskeelses impro kogukonnas ning, mis kõige olulisem, enam ta naljalt avatud improtunni esmaspäevi vahele ei jäta. Nüüd annab ta neid vahepeal ise ka. Kus on võimalik Maarjat tulevikus näha?
|
|
|
|
|
|
|