|
Oled laval. Publik ootab ärevalt. Küsid neilt inspiratsioonisõna, et improviseerida nende meelelahutuseks. Publik hõikab “WC”. Mis nüüd edasi saab? Valisin näite jaoks sõna "WC," sest publik pakub seda tihti. Tasub valmistuda improteekonna hetkedeks, kui inspiratsiooniks öeldakse midagi labast.  Ruutu10 "Meistrite liiga", 14.10.2018 Foto: Mona Õispuu Võib-olla oled sa varem kasutanud inspiratsioonisõna järgmiselt:
Need on täiesti mõistlikud meetodid, kuidas inspiratsioonisõna kasutada. Küll aga leidub üks tugevam viis, mis käivitab sinu stseeni nagu bensiin jaanitule. Selle meetodi inspiratsioon pärineb kahest allikast:
Selleks meetodiks on: Enne kui sa lõpetad lugemise mõttega “Impros ei tohi nalja teha, sest kui sa üritad seda teha, siis see ei tule välja. Nali peaks olema stseeni kõrvalprodukt”, siis luba ma selgitan. Sa võid nalja teha, aga tihti lähenetakse sellele valesti, mille tõttu stseen pigem kannatab. Õpime nüüd, kuidas seda õigesti teha.
Mõtle inspiratsioonisõnale nõnda: mis on selle juures hirmsat, rasket, kummalist või rumalat. Need neli omadussõna on komöödia tugisambad, mis aitavad sul paljastada sõna koomilise külje. Näiteks: WC juures on hirmus, kui oled
WC juures on raske see, et
WC juures on rumalat see, et
Nüüd ei jutusta stseenid häda rahuldamisest, vaid millestki sügavamast ja koomiliselt huvitavamast. Mõni sõna või tunne tekitab rohkem ideid kui teine. See on normaalne. Nagu tähele panid, siis tundega “kummaline” ei kirjutanud ma ühtegi näidet. Nüüd kui sul on idee, tuleb sul alustada stseeni avarepliigi ja tegevusega, et anda võimalikult selgelt ka partnerile teada, mis toimub. Lähtume näiteks ideest, et naiste tualeti järjekord on meeletult pikk. Sellest inspireerituna võtan endale naise karakteri, vänderdan stseenipartneri kõrvale, viipan käega ja ütlen: “Issand jumal. Siin klubis on naiste tualeti järjekord nii pikk. Samal ajal meeste järjekorras pole kedagi.” Siit edasi on stseeni tulevik veel lahtine. See saab koomiliselt kasvada, venitades järjekorra pikkuse absurdseks. Äkki ootab tualeti ukse taga rohkem inimesi kui klubi ees. Kas nad võtavad julguse kokku ja lähevad meeste tualetti? Komöödia nõuanne 1: Ära mõtle fantaasiastsenaariumeid. Näiteks raske on pissida, kui pott on lakke kinnitatud. See pole reaalne. Publik mõtleb: “Kusagil pole potid lakke kinnitatud.” Tahame leida reaalseid stseenialguseid, millega publik suhestuks. Komöödia nõuanne 2: Kui alustad ideega, siis võta aktiivne tegelane, kes teeb midagi teisele, mitte ei oota, et keegi talle midagi teeks. Meie ülaltoodud näite varal: ei soovita stseeni avakäiguna passida rahulolematult järjekorras, sest nii ei saa keegi aru, mida teen. Komöödia nõuanne 3: Ära süüdista teisi, võta vastutus. Nii nagu päris elus ei salli me neid inimesi, kes irisevad, kuidas teised nende elu kihva keeravad, nõnda ka komöödias. Palju tugevam käik mõlemal juhul on keskenduda sellele, mida saad muuta. Näiteks meie stseenis oleks nõrk valik süüdistada partneri tegelast: “Sa pidid ikka võtma veel ühe joogi ja nüüd jõudsime nii hilja järjekorda.” Selle asemel võta ise vastutus, et venisid järjekorda minemisega mis iganes põhjusel ja keskendu tegevustele, millega saad hetke olukorda parandada. Kas trügid järjekorras? Kas lähed meeste tualetti? Jne. Nagu iga uue oskusega, tuleb seda treenida, et suudaks hetkes nende ideede peale tulla. Nüüd tead õiget meetodit, nii et head harjutamist! Naer vabastab! Martin
0 Comments
Ma seisin ärritunult Prisma lihatoodete riiulivahes, Rakvere 400-grammine hakklihakarp käes. Ma ei mõistnud sõbratari ettepanekut võtta õhtusöögiks kartulit ja heeringat. Mu peas oli kõik juba valmis: hakkliha, makaronid, juust ning magushapu kaste. Mina olin vihane, kallim segaduses.  Maarja seletamas Andole, et ta on taimetoitlane. (Kompanii, "Improkomöödia pühapäev: Täismaja & Kompanii" 25.11.2018) Tema oli pakkunud idee, millest olin päev otsa rääkinud, aga kui ma hakkliha järele haarasin, oli õhtusöögiplaan kivisse raiutud. Ma ei tahtnud, osanud ega suutnud tema ettepanekuga kaasa minna ning käitusin nagu idioot. Tülitsesime ning konflikt oli eskaleerumas, kuid siis nägin ma end kõrvalt. Ma sain aru, kui mõttetu vaidlus meil käimas oli ja et tema tahab ainult head. Otsustasin proovida midagi täiesti innovaatilist. Võib öelda isegi erakordset. Ma otsustasin oma ideest lahti lasta. Aga ei suutnud. Hakkliha oli ikka mul käes ning alternatiivne õhtusöök tundus vastuvõetamatu. Aeglaselt asetasin hakkliha tagasi riiulile ning tajusin aina kasvavat vabanemist. Ärritus vähenes, silmapiirile kerkisid uued võimalused. Ma tahtsin tõepoolest kartulit ja heeringat õhtuks süüa. Ma olin seda terve päeva tahtnud. Ma olin sellest väljavalitule rääkinud. Kõik hakkas selginema. Kogu konflikt minus kadus, kui ma olin hakkliha pakendist füüsiliselt lahti lasknud. Õhtul nautisin ma maitsvaid kartuleid, heeringat, sibulat, hapukoort ja keedumune tüdruksõbra toredas seltskonnas ning arutasime, mis seal Prismas juhtus. See on esimene hetk, mida ma mäletan, kui ma suutsin oma käitumist teadvustada ning analüüsida. Varasemad tülid lõppesid meie mõlema mossitamisega. Ma rakendasin sel päeval esimest korda teadlikult impros õpitud mõtet “Oma ideest lahti laskmine”. Ma pidin füüsiliselt hakkliha riiulile asetama, et minna edasi teise ettepanekuga. “Tänu improtreeningule suutsin väljuda suhtekonfliktist." Impros õpime lihtsaid harjutusi, mistõttu ei jää palju ruumi tõlgendamiseks, kas sooritus oli edukas. Järgmiseks peame õpitu rakendama oma elus.  Margus osaleb liiga aktiivselt Gregori ja Ando äraleppimisel. (Kompanii, "Improkomöödia pühapäev: Täismaja & Kompanii" 25.11.2018) Improviseerijana pean võtma arvesse partneri pakkumisi ning oma nägemust selle järele kohandama. Selle treenimiseks sobib esimese improõppe mooduli “Sissejuhatus improsse” esimese tunni harjutus “Sõnahaaval lugu.”
Et seda ülesannet edukalt sooritada, peame kuulama, mis suunas meie partner lugu viib ning sellest lähtuvalt tegema oma pakkumise. Meil võib olla täiuslik idee, kuid kuna saame öelda vaid ühe sõna, siis õpime kontrollimis- ja dikteerimisvajadusest loobuma, püsima hetkes ning tõeliselt kuulama. Tihtipeale inimestel puudub oskus märgata oma mõttemustreid. Me hoiame kümne küünega kinni peas kujundatud lähituleviku visioonist, ise seda teadvustamata. Suutmatus ideest lahti lasta tekitab:
Ma ei peagi siin silmas, et ei tohi oma ideid kaitsta. Pakun välja lihtsalt, et vahel tasub astuda samm tagasi ning analüüsida võimalusi neutraalselt positsioonilt. Kogemus Prismas õpetas mind tundma tänulikkust, et ma olen treeninud märkama oma käitumismustreid. Ma saan valida, kuidas tunnen ja käitun. Mil iganes märkan end ärritatuna, kurva või rõõmsana, siis küsin: “Mida need emotsioonid minus äratasid?” Nõnda endasse süüvides ja improoskusi rakendades leian võimalusi, kuidas valida kogemusi, mis mu elu lõbusamaks ning seikluslikumaks muudavad. Vabasta end naeruga! Rauno Haara tugevam kontroll oma elu üle ja õpi märkama oma käitumismustreid!
|
kategooriad
All
Arhiiv
September 2020
|
RSS Feed